Milleks kõik see?

Elu õpetab ja parandab vead. Kunagi ei saa olla valmis millekski liiga hästi. Eks see inimese üks vigadest olegi: inimene eksib, inimene ei saa olla kunagi oma tegemistes stabiilselt hea. Elu ning inimest iseloomustavad tõusud ja mõõnad.
Sellest hoolimata tuleb elada edasi ja vaadata tulevikku, pürgima õilsamate tegude ja mõtete poole (isegi läbi sita!).
Õnn ja ebaõnn käivad käsikäes. Kunagi ei saa olla liiga palju õnne või liiga palju ebaõnne. Sinu õnn on teise õnnetus. Igale õnnele järgneb ebaõnn ning ebaõnnele õnn. Iga õnnetuse puhul palutakse Jumalat, et kõik läheks hästi. Õnne saabudes unustatakse Jumal ning elatakse kuni järgmise õnnetuseni.
Elades 12 aastat oma õnnesepana, tuleb hetk, kus lihtsalt sinust endast jääb väheks. Elu hakkab oma piitsaga peksma inimestel persest mõistust pähe. See, kes aga on liiga loll, ei saa elu piinadest arugi, vaid võtab need omaks. Lollile kukub sülle kõik see, mida ta väärt pole. Tark aga pingutab selleks, et tunda ebaõnne ning sellega ka rohkem pingutada. Pingutada selleks, et veel rohkem pingutada. "Kas nii saame me õilsaks?" küsiks Vanakurat.
Inimese peas on kõik selge kui kristallklaas, aga tegudes see nii hästi ei avaldu. Naudi elu, naudi iga hetke, võta elult kõike, mida võtta annab. See ununeb peagi ning elatakse oma kompleksside najal. Vajaksime superpsühholoogi, kes suudaks meid panna tegema õigeid tegusid?
Elu on paganama keeruline ning sellest võib kirjutama jäädagi. Endale meeldib mõelda, aga blogida eriti mitte. Tunnen, et aega on liiga väha, aga samas pole ma mitte midagi teinud.

Mina.

Mind on kaks.
Üks, mu peas, teine, mu peeglis.
Vaatan peeglisse, ma olen endale võõras. Keegi teine vaatab mu sisemusse, mina olen talle võõras.
Maailmas on üle 12 miljardi väikse mina.
Ajad muutuvad, muutuvad mu kaks mina, muutuvad ka teised minad.
Muutuvad mõtted, kuid mitte maailm.
Maailm muutub siis, kui elatakse üle oma eluea.

Blogi updaté

Pole ammu juba põhjalikult bloginud. Miks? Eks ikka süüdi ole jälle see aeg, ehk siis ajanappus. Käed ja jalad on tööd täis, siiski rohkem pea, sest peast saab kõik alguse, aga keegi ei ütle ju, et pea on tööd täis. Kool on peaaegu et lõppenud. Tulekul on veel kõikepäästvad eksamid. Kõikepäästvad selles mõttes, et 12 aastat kooliteed on selja taga ning enam pole vaja hommikul kell 7 üles tulla ja koolimajas passida. Muidugi meeldib mulle tarkusi omandada, aga lisaks tarkuste omandamisele tuleb ju tegeleda teistegi probleemidega. Igatahes peale 12 aastat on ees vaba tee. Muidugi tahan ma edasi õppida, selles pole mingit küsimust, aga enam pole see õppimine nii sunduslik, pigem õpin omast tahtest ning omandan teadmisi, mis mind elus peaksid edukalt edasi viima.

Tegelikult on blogimise tähendus minu jaoks muutunud. Muutunud selles mõttes, et alguses soov avaldada asjalikku informatsiooni ning enda teoreeme, arusaamu erinevatest maailmaasjadest. Nüüdseks toksin ma tavalist iba selleks, et toksida tavalist iba. Muidugi tahan ma iga kord millegi uuega lagedale tulla, aga kipun ikka rääkima asjust, mis tegelikult kedagi ei koti. Kotib ainult põnevus ning absurdsus, kotitavad on need, kes tunnevad ennast rohkem puudutatud. Tegelikult tahan ma näidata asju enda vaatenurgast, kuid samas tahaks ka avaldada asju, mis peaks huvi pakkuma igaühele.

Ahjaa. Homme tuleb meie kooli Ansip. Hehee.. peaminister missugune. Ei oska midagi oodata ega mõelda. Peaks temalt midagi asjalikku küsima, aga ma arvan, et ma ei viitsi. Võib-olla on väikene kartus seesuguse tuntud isiku ees, aga ... Ansip pole mulle kunagi eriti meeldinud, tegelikult pole suutnud ükski poliitik positiivset muljet jätta. Eks see ole tegelikult ühe halli päeva erksamaks muutmine, muud ta lihtsalt ei saa olla.

Viimane raamat, mida lugesin, oli "Wikmani poisid". Sai ka vaadatud telelavastust, 12 osa. Päris mõnusa elamuse sai. Isegi mõningates kohtades meenutas tänapäeva elu, aga samas oli märgata ka erinevus esimese ja nüüdse teise vabariigi vahel. Soovitan lugeda ja filmi vaadata. Asi on ajaloos, mitte lihtsalt lugemise elamuses.

Tänane laulusoovitus: Fall Out Boy - thx fr th mmrs

Suurim hirm.

Kõige enam kardan ma pettuda teistes inimestes...

Khm. Mõtteid..

Inimene ei tohi luua kunagi sama tarka robotit või süsteemi, kui on inimene ise, sest siis oleks inimühiskonnal lõpp.

Liiga palju emotsioone blokeerib selge mõtlemise.

Muusika

Väikesi mälestusi headest lugudest.

KORN - HERE TO STAY


QUEEN OF THE STONE AGE - GO WOTH THE FLOW

Ei saa elada ilma haiguseta

Viimati olin haige umbes 1 aasta tagasi. Mäletan, et tegemist oli aprillikuu ühe nädalaga. Peale seda perioodi ma enam haigeks ei jäänud, ma ei tahtnud jääda. Tegelesin spordiga ning sõin korralikult. Sügisel tundus, et jään haigeks, aga läks õnneks. Jõulud ning aastavahetus möödusid samuti ilma mingisuguse haigusnähuta. Aga nüüd...

Jälle olen haige. Milleks seda veel vaja oli? Tegelen jooksmise ja jõusaaliga, aga ikka tuli ta mulle kallale. Tuli kallale selja tagant ning hoiatamata. Päeva pealt läks kurk valusaks ning olemine viletsaks. Kuidas saab nii olla?

Nagu ütles mu füüsikaõpetaja:"Inimene on terve, kui elatakse õigesti, haigus tuleb siis, kui inimene elab valesti." Eks ma siis olen midagi sellist teinud, et mu immuunsussüsteem ei funkstioneeri enam korralikult. Kindlasti on inimese tervis seotud ka ilmastikuga. Samas enesetunne on hea ning jõudu peaks ka olema. Mis siis, et pea käib ringi, halb on olla ning kurk valutab "mõnusalt", aga jõusaali tahaks ikka minna.

Käin ära veel arsti juures, kuid mulle visiidid haiglasse üldse ei meeldi. Esiteks pead sa järjekorras ( kui pole aega kokku lepitud ) ootama oma pool tundi, samal ajal köhivad teised sulle näkku. Teiseks võid sa rahumeeli arsti käest sõimata saada, et kuidas sa haigeks jäid ning tahad ainult koolist puududa. Kolmandaks on halb enesetunne, mis kaasneb siis, kui haiglasse lähed. Sa saad aru, et sinna lähevad ainult haiged, aga ma ei ole ju haige, mul on väike gripp.

Loodan, et haigus möödub ruttu. Vaja on ära vastata mitmeid töid ning mis kõige tähtsam, eksamid on tulekul.
*trimpab tassi teed*

Et hoiduda haigustest, soovitan korralikult magada, süüa. Kindlasti värskes õhus liikuda ning kui tahtmist, siis isegi korralikult sportida. Olesklemine teleka ees või hilisöödeni kestvad peod ei ole kellegi tervisele kasulikud.

Tervist!

Tagasiside: Õpetamisest vägivallaga või ilma.

Blogi teemal "Õpetamisest - vägivallaga ja ilma"
Link - Teeline

Lahendus seisnebki igas inimeses endas. Õpetajat saab mõjutada, kui väga-väga seda tahta. Peab olema enese- ning sihikindel. Muutusi endas näevad kõige rohkem teised. Muutes ennast, muudad ka õpetajat.

Õpetajaid on erinevaid. Õpetajatele loodetakse, kui on vaja teha eksameid. Õpetajaid kirutakse, kui on vaja kirjutada kontrolltöid. See kõik kuulubki õpetamise juurde - tegemist on süsteemiga, mille puhul peaks noore inimese teadmiste omandamine ning maailmapildi avardamine olema kõige efektiivsem. Kahjuks perfekset õppesüsteemi pole olemas. Kõik erinevused seisnevadki erinevates inimestes, nende õpetamisviisides ning arusaamades. Erinevate arusaamade põrkumisel tekib konflikt, mille iseloom sõltub erinevate inimeste temperamendist ning omadusest konflikte lahendada. Eestlastele on omane tagasihoidlikkus ning leppimine kõigega, mis neile ette kantakse. Sellist asja peab muutma.

Tegelikult on õpetaja ainult vahend, mis paneb õpilasi õppima. Õppida saab ka ilma õpetajata. Kui vahend on ebatäpne või ebamugav kasutada, siis vahetatakse see välja. Õpetajaid nii kerge välja vahetada pole. Jääb üle leppida olukorraga või muuta see endale meelepärasemaks. Kindlasti ei maksa õpetaja ebameeldivusi talle nina alla hõõruda, sest see tekitab veelgi rohkem tuska. Pigem tuleb alustada sõbralikest vihjetest millegi ülla suunas. Õpetajad tahavad, et noored saaksid targaks või omandaksid vastavad teadmised. Tavaliselt nõutakse seda, mida nad ise oskavad ja suudavad ära teha. See kahjuks pole võimalik, sest ühe aine õpetaja oskab üht ainet, aga õpilane peab oskama neid palju rohkem. Siinpuhul tuleb teha kompromisse - õppida ainult kõige tähtsamat ning edasis elus õppida ainet üksikasjalikult. Kool ning õpetajad sellele ei mõtle, nemad üritavad nõukogudeajalikul viisil õpetada kõike, mis on kirjas õppekavas. Samuti on ka õpetajad nõukogudeajalikud, kelle peamiseks sooviks on see, et laps suudaks ette vuristada mitmeid lehekülgi ebavajalikku teksti. Ainsaks lootuseks on noored õpetajad, kes äkki suudavad midagi muuta.

Mul on saksa keele õpetaja, kes on totaalne saksa keele ja Saksamaa friik. Saksa keel on peamine, inglise keel ei ole midagi. Igaks tunniks peab õppima sõnu, tegema ülesandeid ning viimasel ajal ka kirjandeid kirjutama. Kõigile jagab ta sama raskeid ülesandeid, kuid tunnis eelistab keeleklassi ning neid, kes teevad eksami. Tal on oma kindel arvamus kõigest, mis siin maailmas toimub. Enamasti on see palju erinev meie omast. Ta sõimab terve klassi läbi, kui keegi puudub või sõimab tervet klassi, kui keegi eksis ühes lauses ühe sõnaga. Sõimab meid laiskadeks ning inimesteks, kes kodus midagi ei tee. Vahel tekib tunne, et saksa keel ongi ainus aine koolis. Ma saan õpetajast aru, et ilma saksastumiseta ei omanda saksa keelt, kuid õpilaste terrosiseerimine ning sõimamine ei tee tundi paremaks. Vahel on üritatud midagi talle selgeks teha, et meil isegi võrreldes teistega tunde palju ja, et me ei jõua - tema vastuseks on aga see, et tema pidi küll omal ajal kõike jõudma.

Vahel tekib küsimus, et kas koolis õppimine peab olema kogemuste omandamine ning silmaringi laiendamine või puhas tuupimine? Tark inimene suudab mõlemat - tark inimene suudab igast kogemusest ja õppetunnist omandada teadmisi ning samas suudab ära õppida vajalikke reegleid, mille omandamine on keerulisem kui lihtne kogemus.
Õpetajatel on vist ükskõik, mida sa teed. Pea asi, et sa teed tööd vajalike hinnetele. Hinded - ma vilistaks nende peale, kui saaks!? Lihtsad numbrid, mis ei näita tegelikku tarkust. Ma võin omandada tekste ning teadmisi raamatutest, kuid tõeline tarkus seisneb kõige selle kasutamises. Samuti hinnatakse koolis asju, mida tulevikus sul kunagi vaja enam ei lähe. Tegemist on hindega, mis jääbki ju ainult numbriks, mis näitab su hetketeadmisi.

Kõik see hindamine ning õpetamine on igal õpetajal erinev. Tähtis on nendega leppimine ning kohastumine. Elus edasijõudmiseks on vaja igasuguseid asju läbi teha. Mitte midagi ei tule kergelt, kuid samas saab neid asju endale kergemaks teha. Igast veast õppimine on kasulik omadus.

Inimene, kes tahab õppida, õpib igal juhul - ilma või koos "jobu" õpetajaga. Vägivald tulenebki õpetaja liigsest tahtmisest või õpilase laiskusest.

Ok, see teema on natukene liiga üldine. Sellest võib kirjutada lehekülgi. Teemat võiks natukene kitsendada ning see esitada alateemadena. Vägivaldne õpetamine juba omandab endas 2 erinevat osapoolt, seda siis õpilase ja õpetaja vaatenurgast. Sama on ka õpetamine vägivallata. Ja üldse on õpetamine, õppimine ja selle eetika väga keeruline teema. Nagu ma ütlesin, sellest võikski kirjutama jääda.

Pettumine

Pettumine on üks väga ebameeldiv tunne. Pettumus on üks ebameeldiv emotsioon.

Viimasel ajal olen pidanud päris tihti pettuma, eriti inimestes enda ümber. Liiga palju negatiivset. Kõik teevad nii, nagu nad ise tahavad ning on nii, nagu nad ise olla tahavad. Mulle aga ei meeldi, et kõik keerleb ainult teiste ümber. Võib-olla minu pettumus teiste suhtes on hoopis pettumus minus endas. Suutmatus midagi ära teha, suutmatus olla rõõmus ning vaimukas ning näha kõiges positiivset. Öeldakse midagi halba või tehakse midagi ebaeetilist, mina aga midagi ei tee, vahin, ootan, mõtlen.

Frustreerivaks muutub see igapäevane rütm, kus kõik kordub. Korduvad inimesed, sõnad, laused, tunded ning isegi see, et ma mõtlen, et see kõik kordub. Sel aastal üritan midagi teistsugust teha, aga vahel tundub, et ükskõik kui palju ma august välja ronin, ma kukun sinna ikka sisse tagasi.

Äkki on tegemist stressiga. Lund ei ole, päeva muutuvad lühemaks, aga ikka on pime. Inimesed on lihtsalt nii lollid mu ümber ning mugavuse tõttu ei kavatsegi ennast parandada. Samuti on eksamid tulekul, kuid endal sellist tunnet küll pole. Pigem tunnen, et midagi saab läbi ning aasta pärast olen ma kuskil mujal, aga et peaksin rohkem õppima ja keskenduma eksamiteks - sellist asja pole.

Tavaliselt on mul päeva alguses või siis enne magama minekut mitmeid plaane. Järgmisel hetkel need ununevad ning taaskord teen midagi ebaolulist, raiskan aega. Olulise mittetegemine on aga taaskord näide mu suutmatusest teha seda, mida peaksin tegema. Muidugi tegelen ma 3 korda rohkemaga kui mõni mu eakaaslane. Ma lihtsalt olen mitmekülgne ning indu täis, kuid vahest jääb aega puudu või lihtsalt ei suuda kõike teha. Mõningail hetkil ei tahagi midagi teha, sest puhkus on ka oluline.

Et näha positiivset, tuleb teha positiivset. Päevaplaani ja elurütmi muutmiseks peaksin kõndima teisi teid või käima teistes poodides. Isegi muudaksin oma päevaplaani, kuid see vist teeks asju veelgi keerulisemaks. Räägiksin rohkem inimestega, kellega on huvitav rääkida. Muudaksin kindlat arvamust endast, väljakujununenud arusaama minu olemusest - peaksin sisestama, et ma olen midagi enamat kui ma siiamaani olen olnud. Aga kes seda märkaks? Eks ma ise vist. See ju kõige tähtsam.

Teen seda, mida tahan teha ning olen see, kes ma tahan olla. Mitte muu pole tähtsam kui mina, minu arusaam maailmast.

Me kõik vajame entusiasmi.

F #7 Elust enesest

1. Kui sul pole midagi teha, siis tegelikult on sul kindlasti midagi teha, ja veel midagi tähtsat.
2. Kui sind tabab õnnetus, siis ära looda, et see piirdub ainult ühe õnnetusega.
3. Kui sa arvad inimesest ainult kõike head, siis tulevad välja ka inimese vead.
4. Ära kunagi viska midagi ära, mille vajalikkuses sa 100% kindel pole. Kui sa viskadki midagi ära, siis sa pead selle kunagi uuesti ostma.
5. Sina ei ole mina. Mina ei ola sina.
6. Kui sa oled eksinud eetiliste põhitõdede vastu, siis sa teed seda uuesti.

-prayer

Looduses ei ole eksimusi. Eksivad ainult inimesed.

ES GIBT KEINE MISSSTÄNDE DER NATUR.
ES GIBT NUR MISSSTÄNDE DES MENSCHEN.

Wenn der Mensch glaubt, die Natur korrigieren zu müssen, ist es jedesmal ein nicht wiedergutzumachender Fehler. Es sollte nicht einer Gemeinde zur Ehre gereichen, wieviel selbstgewachsene Natur sie zerstört, sondern es sollte vielmehr für eine Gemeinde Ehrensache sein, soviel wie möglich von ihrer natürlichen Landschaft zu schützen. Der Bach, der Fluß, der Sumpf, die Aulandschaft in ihrer gottgewollten Beschaffenheit müssen uns heilig und unantastbar sein. Bachregulierungen bringen nur Böses, was uns teuer zu stehen kommt: Absinken des Grundwassers, Absinken der Waldgrenze um bis zu 100 Meter, Versteppung großer Gebiete, kein Regenerieren des Wassers, das zu schnell abfließt. Die Aulandschaft kann ihre Schwammtätigkeit - Aufsaugen von zuviel Wasser und langsames Abgeben bei Trockenheit wie eine gute Sparkasse in Notzeiten - nicht mehr erfüllen. Der regulierte Bach wird zum Abwasserkanal. Fischsterben und keine Fische im Bach, weil sie nicht durch den regulierten Kanal können. Hochwasser mit verheerenden Folgen erst recht nach der Regulierung, weil zuviel Wasser zu schnell abfließt, in großen Mengen zusammenkommt, ohne von der Erde und der Vegetation aufgesaugt und abgefangen werden zu können. Nur ein hoch- und unregelmäßig fließender Bach mit baumbestandenem Ufer kann reines Wasser erzeugen, den Wasserhaushalt regulieren und den Fisch- und Tierbestand erhalten zum Nutzen des Menschen und seiner Landwirtschaft. Jetzt, fast zu spät, erkennt man diese uralte Weisheit, sprengt einbetonierte, geradlinig gemachte Fluß- und Bachläufe, um den vorherigen unregelmäßigen Zustand wiederherzustellen. Welch Ironie! Warum also den Bach regulieren, wenn man ihn nachher wieder entregulieren muß?

Hundertwasser, Mai 1990

Karikatuur - vabadus või vaen?

Igal inimesel on rahvus. Rahvus tähendab ühtekuuluvust oma kaasmaalastega. Rahvus on kindlatel rahvastel. Igal rahval on omad traditsioonid ja kombed. Igal rahval on omad vead ja head, mis moodustavadki iga rahva eripära. Tähtpäevad vastlapäevast Eesti Vabariigi sünnipäevani on tavad, mis on omased ainult Eestile. Keegi ei hakka neid ära võtma või järgi tegema. Tänu USA populaarsusele on aga levinud mitmetki tavad ja kombed teistessegi riikidesse. Valentinipäev ja Halloween ( eesti mardi- ja kadripäev ) on ühed tüüpilisemad näited. On ka tähtpäevi ja sündmusi, mis on enamikel rahvastel ühised - jõulud.
Tavade, traditsioonidega on samamoodi nagu iga kultuuri, regiooni ning maailmavaatega. Kõik, mis on ühele rahvale omane, see ka talle omaseks jääb. Elatakse traditsioonide nimel ning traditsioone peetakse tähtsaks. Traditsioonid hoiavad elus rahva minevikku ning mälestusi. Ning usutakse Jumalat, kes on olemas kogu aeg, isegi siis kui surrakse. Jumal oli enne, on nüüd ja on hiljem - sama on ka traditsioonidega. Iga rahvast iseloomustab nende religioon. Keegi ei saa ega tohigi maha teha või pilgata teiste rahvaste usku ning maailmavaateid. Ei saa joonistada pilkavaid usutegelasi ning ei saa seda tervele maailma näidata. Usu solvamine on sama hea, kui rahva ning rahvuse solvamine. Tulemuseks on suured erimeelsused ning vaen. Taani lipu põletamine kahjuks õigustas end. Mida jääb moslemitel üle, kui rüvetada samamoodi solvajate rahvust. Kahjuks on aga nii, et vägivald sünnitab vägivalda. Vägivallatu vägivald on ikkagi vägivald.
Iga rahvust saab kirjeldada mingite üldlevinud omaduste kaudu. Loodan, et taanlased ei saa üheks omaduseks teiste rahvaste pilkamise. Kindlasti ei saa teha üldistusi üksikute põhjal. See oleks vale. Kõik ei ole samasugused. Rahvus on ühtne, kombed on samad, aga rahvas on erinevate arusaamade ning mõtlemisega ( kui ei oleks, siis poleks tegemist enam demokraatiaga ).
Võib-olla Taani tahtiski saaada (kuri)kuulsust, kuid fakt on see, et selle asemel, et oma poliitikuid pilgata, pilgati teist rahvust. See on sama hea, kui öelda teisele inimesele tänaval "ilusaid" väljendeid. Ühiskonnanormid ei näe sellist käitumist ette. Tegemist on absurdsusega. Taani on üks heaoluriikidest, kus inimeste heaolu ühe kasvab. Inimesed muganduvad, elu on hea ning hakatakse välja mõtlema lollusi. Kindlasti on siin taga midagi sügavamat, personaalsemat. Teada on tõsiasi, et mitte midagi ei sünni mitte millestki.
Võib-olla.. võib-olla maailm muutub, muutuvad väärtused, põhitõed ning halva tegemine muutub üheks paratamatuks osaks ühiskonnas. Äkki need karikatuurid ongi lõpu alguseks. Loodame, et asi ikkka nii hull ei ole ning kõik rahvused jagavad ühist planeeti sõbralikud.

Loomingust

Astun tuppa. Istun tooli peale, mis asub laua taga. Haaran paberi ja pliiatsi. Parema käega tõmban joone, milles moodustub täht. Tähest tuleb sõna. Sõnad moodustavad lause. Lause lõppu panen punkti. Panen pliiatsi käest ning loen lauset. Igal tähel on oma hääldus. Iga täht omab ainukordset kuju. Iga tähte kasutatakse kindlates järjestustes. Sõna on moodustunud tähtedest. Igal sõnal on oma tähendus. Igal sõnal on oma tüüp. Iga sõna tekitab erinevaid tundeid, visioone. Igal sõnal on kindel koht lauses. Lause on sõnade moodustis. Lausel on algus ja lõpp. Lausel on oma mõte, tähendus, mis on saadud sõnade tähendustest. Iga erineva tähendusega sõna annab üheti mõistetava lause. Lauses on info, teadmised. Üks lause võib öelda kõik, kuid samas võib tähendada mitte midagi.

Tegemist on loominguga. Inimene on loomeinimene ning ta suudab õpitut kasutada uutel eesmärkidel. Üks inimene loob, teine tutvub teiste loominguga. Teine üritab samuti midagi luu, aga tulemus on hoopis midagi muud. Looming saab olla ainukordnwe. Ei saa olla kahte "Mona Lisat" või kahte Beethoveni III sümfooniat.
Loominguks on vaja ainult paberit, pliiatsit ja inimest.
Olgem loovamad!

Head Valentinat ning Valentini!

Ehk teisisõnu:"Head sõbrapäeva!"

Päev, kus vaatad enda ümber ning otsid neid, kes peaksid olema su sõbrad. Tegemist on päevaga, kus paljud soovivad, et neil oleks palju sõpru ning sellega teiste ees eputada. Tegemist aga pole enam tõelise sõprusega. Pigem võiks selle päeva ümber nimetada hoolivuse või siis teineteise leidmise päevaks. Tehakse žeste ning ollakse tolerantsemad, kuid samas kõigi jaoks tähelepanu ei jätku ning mõni solvub.

Tõelist sõpra tunned hädas. Valentinipäev pole päev, kus peaks inimesi tabama suur katastroof, vaid päev, kus mõeldakse selle üle, et inimestel on olemas inimesed, kes muudavad elamise paremaks.

Kahjuks inimesed muutuvad. Kord oled sõber, kord jälle mitte. Asi pole ajutistes tülides või arusaamatustes, vaid asi on inimeste muutumises. Kahjuks pean mainima, et mul pole ühtegi tõelist sõpra. Sõpra selle tõelises tähenduses. Pigem ümbritsevad mind tuttavad, kelle nimeseid ning kelle häid, halbu omadusi ma tean.

Kas ma sain täna kaarti või hea käepigistuse? Ei. Kas ma saatsin kellelegi kaarti või tegin sõbraliku žesti? Ei. Kindlasti on asi minus, kuid kindlasti on asi ka teistes. Mina üritan jääda iseendaks ning säilitada oma originaalsust. Teised aga laveerivad ning muutuvad seoses inimestega, kes neid ümbritsevad. Kindlasti pole kõik ühe vitsaga löödud, kuid kahjuks selline käitumisviis muutub üha tüüpilisemaks.

Arvan, et rohkem on Valentinipäev tüdrukute/naiste päev või siis tõeliselt armunute päev. Ainult nemad julgevad ning suudavad tõelist sõprust ehtida südameste ja kaartikestega.

Eks näis, mis järgmine aasta juhtub.

F #6 Teooria maailmalõpust.

Algus.

Seoses teemaga, mille ma valisin oma valminud ning valmimata joonistustele, on maailmalõpp ning kõik, mis seda puudutab, mind sügavalt liigutanud.

"Kõigel, millel on algus, on ka lõpp"

Mitte paljud ei mõtle lõpu peale, pigem elatakse praeguses hetkes. Seoses kliimasoojenemisega ning trastiliste muutustega maailmas on hakatud mõningaid teooriaid kirjagi panema.
Saastatus ning toksilised jäätmed muudavad maakera ökosüsteemi tundmatuseni. Hetkel suudab loodus säilitada oma eksistentsi ning hoida loodussüsteem tasakaalus, kuid kunagi võib tulla hetk, kus terve maakera ökosüsteem kukub kokku. Sellisel juhul hakkab juhtuma maailmaga asju, mida arvatavasti keegi ette ei kujuta. Inimene, kui looduse üks komponente, peab hakkama oma elu eest võitlema. Hetkel on olukord selline, et kõik hädad, mis tulevikus võivad tulla, on põhjustatud inimeste poolt. Inimene on tark, inimene suudab luua. Samas on inimene loll, et ta ei suuda tagajärgede eest vastutada. Ilma inimeseta oleks looduse tasakaal rikkumata ning arvatavasti puuduksid ka haigused.
Kliimasoojenemine on seotud CO2-ga, mis tuleb auto ning tehaste heitgaasidest. Räägitakse küll kliimasoojenemisest ning nafta vähenemisest, kuid autosid toodetakse ikka juurde. Auto on muutnud inimesed nii mugavaks, et minnakse 1 kilomeetri kaugusel asuvasse poodi autoga. Inimene ei mõtle looduse peale, vaid ta mõtleb iseendale. Kliimasoojenemine toob kaas jäämägede sulamise, mille tulemusena suureneb ookeanide veetase ning soolsus. Ookeani veetemperatuuri muutus toob kaasa kliimamuutusi, mis muudavad aastaaegu ning sademete hulka ja isegi tüüpi. Kõik on omavahel seotud. Kliimasoojenemise lõpp ei ole aga mitte kuumus ning kõrb, vaid uus jääaeg. See aga tähendaks inimkonna lõppu või koondumist ekvaatorilähedastele aladele, kus aga on tänapäeval toidu- ning veenappus.
Inimesed on läbi elanud 2 maailmasõda, mis on lõppenud suurte inimovhrite ning majanduskahjuga. Teise maailmalõpus võeti kasutusele ülivõimsad pommid, mis muudavad maakera looduse kõlbmatuks. Kolmandat maailmasõda inimkond üle ei elaks - kolmas maailmasõda on inimeste matus. Tuuma- ning aatomipommid, mis on arendatud ülivõimsateks. Nende omamine tähendab ka võimu Maa üle. Kui kõigil riigil need oleks, siis sõja puhkemise korral ei jääks Maast midagi järele.
Maakera rahvastik on niivõrd suur, et ei suudeta oma toiduvajadusi täita või tekivad soolised, rahvuslikud erinevused. Nagu on ka looduses, siis nii on ka inimestega - nõrgemad surevad. Samas on süüdi ka paljude riikide majanduspoliitika ning üldine suhtumine maailma poolt. Neegritel pole süüa, sest nende elukoht ei võimalda põllukultuure kasvatada, aga samas nende valitsus ning riigipea ei tee selle parandamiseks midagi. Samal ajal söövad ameeriklased ennast surnuks. Tasakaalu pole - on mõistusevastane olukord, mis vajab lahendamist.
Planeet Maa võib kokku põrgata meteoriidi ( või meteoriitidega ),mis aga meie eluea jooksul arvatavasti ei juhtu. Universum on inimeste jaoks avastamata maa, nagu oli seda kunagi Ameerika. Nüüd on aga Ameerika üks maailmajagudest ning nüüd jääb ainult oodata universumiavastusi.

Nii nagu on maailmaalgusega, on ka maailmalõpuga. Täpselt ei teata, kuidas maa tekkis, samamoodi ei või me ka teada, mis meist kunagi saab. Kindlasti midagi saab. Ühes eelnevas teemas sai mainitud evolutsiooni, mille tulemust me ei tea, aga milles me oleme. Evolutsiooni ei saa tagasi keerata, samuti ei saa me vastu hakata paratamatusele. Kindlasti on paljudel seisukoht, et mina elan ju praegu ning elu on ilus - mind ei huvita, mis juhtub 100 aasta pärast. See on väga egoistlik mõtlemine, kuid samas ka väga loogiline. Enne oma sündi ega pärast oma surma ei saa keegi midagi maailma heaks teha, milleks siis üldse sellele mõelda. Kahjuks on loodus juba loonud sellised reeglid, mis panevad inimest oma järglastele mõtlema. Ilma nendeta oleks inimkonnal lõpp. Looduse organismid on mõeldud paljunema, sest nii nad suudavad eksisteerida. Eksistentsi puudumine on mitteolemine. Juua, laaberdada, pidudel käia ning raha laristada - tulemus on aga suremine noorelt. Niimoodi sureb ka maailm noorelt.

Taaskord rõhutan, et igaüks peab alustama endast. Mõtlema teistele, nõrgematele ning loodusele. Inimene ei loonud ennast, vaid inimene on tekkinud juhuslikult. Samuti ei saa inimene midagi hävitada, vaid see peab ennast ise ära elama. Tavaliselt arvatakse, et surmaga on seotud kurjus. Minu arvamus on sama, kuid pean tõdema, et surmas on ka midagi head. Surm on millegi uue algus. Iga lõpp on millegi algus ning iga algus on millegi lõpp. Inimese või isegi Maa eksistentsi lõpp tähendab millegi uue sündi. Sellistest asjadest ei mõelda, sest hetkeprobleemid on palju tähtsamad kui need, mis on kauges tulevikus. Tegemist on arvestamine ajaga, mida inimestel jääb järjest vähemaks. On olemas aeg, mis arvestab kaugust millegi algusest, kuid kindlasti on aeg, mis arvestab aega millegi lõpuni. Samuti on olemas aeg, mis määratleb ära muutumatuse ehk siis aega pole, on vaja säiliv moment. Seda arvatavasti inimesed näevad või tunnetavad siis, kui nad surnud on ehk siis, kui enam pole nende eksistentsi... eksistents on väljaspool inimesi.

Võttes kokku maailmalõppu, siis kindlasti on selline nähtus olemas/tulemas. Seda ei saa ignoreerida, kuid selleks saab ette valmistuda või siis edasi lükata. Selleks ei pea tegema muud, kui elama täisväärtuslikku elu. Elama õigesti. Võtma tõsiselt seda, mis on õige ja mis on vale. Elama enda jaoks ning arvestades teisi.


The End of the World

Lõpp.

Miks?

Miks mõningatel inimestel puudub kohusetunne?
Miks mõningad inimesed eelistavad ainult paremat keskmisele, mugavust ebamugavale?
Miks mõned inimesed veeretavad oma kohustused teiste kaela?
Miks mõni ongi siia ilma sündinud ainult selleks, et elu nautida?

Kas tegemist on evolutsiooniga, kus "miks" küsimusi võib esitama jääda lõpmatuseni?

Elu on lühike. Elu on aga asi, mida kiites ei peaks kiitma ennast, vaid neid, kes on selle elu aluseks. Tänapäeva ühiskond soodustab aga lollidel elada veelgi mugavamat elu ning sellega ka liigset elu nautimist. Mitte millegi nimel ei nähta vaeva; kõik kantakse hõbekandikul ette, ühtegi pingutust tegemata.
Inimühiskond on vastutav ka looduskeskkonna alla käigus. Hoolimine asendub mittehoolimisega, enesehoolimisega. Ego kogub üha enam suuremat tähendust.
Pohhuism sünnitab pohhuismi, vägivald sünnitab vägivalda. Mida rohkem inimene mõtleb endale, seda vähem mõtleb ta teiste peale. Mida vähem mõeldakse teistele, seda ebakindlamaks ning ebaühtlasemaks muutub ühiskond, ühiskond kaotab oma liikmete üksmeele, tugevuse ning asendub ebamäärasusega, mille tulemuseks on kaos.

Mõtleme materiaalselt. Ainult raha, auto, mobiil. Teadmised, need on ainult neile, kes õpivad. Õpitakse 12 aastat oma elust, see on ju midagi. Asendades õppimise materjalismiga saame blondiini, kes sõidab BMW maasturiga rabas. Mõttetu, nonsense. Inimesed ei suuda ilma õppimata midagi väärtustada, näha asja mitmekülgsemalt, asja olemust. Nähakse asja praktilist väärtust, aga mitte selle tegelikku vajadust.

Siit tuleb ka selle postituse mõte. Tähtis on sõprade arv, tuntus, kuulsus, au, populaarsus. Tähtis ei ole enam inimese erilisus, tema oskused, sisemine ilu, mõtted.
Ollakse nendega, kellega on popp olla. Kõrvale jäetakse need, kes ei paku mingit pinget, huvi - ei rahulda kellegi materiaalseid vajadusi. Neid inimesi kasutatakse oma eesmärkide saavutamiseks, taaskord on tähtsal kohal materiaalne väärtus, au, tulemus. Hea maine saavutatakse "orja" kaudu, kes hiljem aga "kustutatakse" (nagu pliiats, millega kirjutatakse pikki ridu ning mis pole teksti lõpptulemuses tähtiski).
// grupitöö, tehakse suuri, "geniaalseid" plaane ning "turgutatakse" kõiki mõtlema, info jagamine muutub mõttetuks, sest seda ei valda keegi, gruppi on valitud inimene, kes on viitsija ning suudab midagi ära teha - suudab viia töö algusest lõpuni, töö tähtaeg on käes, kuid keegi pole midagi teinud, vaikus, üksik üritaja püüab siiski projekti päästa, vaikus ... //

Vahel tuleks silmad avada ning vaadata.

Kõik ei ole see, mida ainult sina tahad näha või näed, on midagi enamat. "Lisaks sellele, et sa pead otsa vaatama inimesele, kellega sa räägid, pead sa suutma neile ka sisse vaadata." - Ph. Chesterfield
Kindlasti ei piisa sellest, et sa viskad inimesele ühe pilgu. Vaja on veel 1 lauset, kasvõi ainsat tervitust, ning su ees avaldub terve olemus inimesest.
// Astuvad sisse 2 tütarlast, 2 parimat sõbrannat, vaatavad sulle otsa tõsise näoga, sa teretad neid, kuid tütarlapsed vaikivad, kõnnin edasi //
Inimesed muutuvad, muutud ka sa ise. Inimest peab tundma õppima - just nimelt, õppima. Samuti pead sa taasavastama ennast. Olles kindel eneses, tajud sa teiste muutumist. Paljud suudavad ennast parandada, aga neid pole palju. Enamus suudavad ainult halvemuse poole minna.
// inimene naerab su naljade üle, sest see on naljakas, naerad ka tema naljade üle, teete tööd ning aeg lendab ruttu, aastaid hiljem olete taas koos, inimene vaatab sind mornilt, rohkem on huvitunud sõpradest, kellega ta rohkem koos on, sinu mõtteid ja eriti lauseid kuuleb ta harva, "mis sa ütlesid?", aeg venib, inimesel on sinust ükskõik, ta mõtleb tulevikule, olevik jääb selja taha minevikku, samuti ka sina ... //

Me elame olevikus mineviku kogemuste ning tuleviku sihtidega.
Igaüks peaks vaatama endasse ning tunnistama oma vigu - parandada ennast nii ruttu ja nii palju kui võimalik. Need vead on alati sinuga, eriti avalduvad need siis, kui sa oled koos teistega, kes näevdaki ainult seda, mis sinu juures kõige rohkem välja paistab, vigu.
Kui suudetakse õppida enda vigadest, siis on kergem ka parandada teiste vigu. Samuti on kergem parandada oma vigu teiste parandamiste kaudu. Kahjuks on aga inimesi, kelle jaoks on helge soovitus või kriitika laimuks ning solvanguks. Seesugused inimesed ei suuda enda vigu näha, neid parandada. Nad suudavad ainult elada enda maailmas ning enda jaoks. Selliste inimeste jaoks tuleb ennast ületada ...

Elagem enda jaoks ning teistega koos. Nautigem elu ning õppigem sellest. Igal asjal on oma negatiivne ning positiivne külg, nähkem positiivset ning parandage või vältige negatiivset.
Miks?
Sest nii on hea.

F #5 Mõtteri.

"Karistamine on alati halb; karistus on oma olemuselt kuritegu." - Jeremy Bentham

"Inimene on ainus elusolend, kes keeldub olemast tema ise." - Albert Cannus

"Lõpetagem ükskord vaidlemine selle üle, missugune peab olema hea inimene ning olgem seda ise." - Marcus Aurelius, rooma keiser

"Käitumine on peegel, milles igaüks demonstreerib oma olemust" - J.W.Goethe

"Kui anda inimestele vabadus käiruda nii, nagu nad tahavad, siis hakkavad nad üldjuhul üksteist imiteerima." - Eric Hoffer

F #4 - Mõtteteri

"Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen." - R. Rolland

"Ka pimedus liigub valguse kiirusgea." - S.J.Lec

"Lisaks sellele, et sa pead otsa vaatama inimesele, kellega sa räägid, pead sa suutma neile ka sisse vaadata." - Ph. Chesterfield

"Ära ole liiga magus, sest siis söövad teised sind ära!
Ära ole ka liiga kibe, siis nad sülitavad su peale!" - Afganistani vanasõna

"Tegelikult armastab inimene oma soove, aga mitte seda, mida ta soovib." - F.Nietzsche

"Mida sul ei ole, seda ajad sa igavesti taga, unustades selle, mis sul on." - W. Shakespeare

"Mitte see ei vapusta mind, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada." - F.Nietzsche

"Mõnikord erineme iseendast rohkem kui teistest." - F. de la Rochefoncauld

Bullet For My Valentine

Vägagi värskendav album "Scream Aim Fire".
Soovitan.

F#3 Endapoolseid aforisme

Me näeme seda, mida me oleme juba näinud.

Sina ei ole mina, ning mina ei ole sina.

Inimene ei tohi luua sama tarka olendit, kui ta ise on, sest siis oleks inimajastu lõpp.

Arvesta sellega, et kui sa sünnid, siis sa oled juba tegelikult surnud.

Tänapäeva kohti II maailmasõjast.

F #2

Natukene mõtlemisainet lüürika näol.

We can't go back
We gonna die like this, you know
Shadow of the day
Revolution, evolution is coming
You will pay for everything you have done

Elutarkust lauludes

Mitmedki muusikud on loonud lauludele lüürikat, mis on tarkust täis. Mõned saavad aru, mida nad on kirja pannud, mõned aga mitte. Muidugi ei hakka ma rääkima "Shake that ass" tüüpi lauludest, sest need laulud on mõeldud enamasti silmadele ning meelelahutuslikeks üritusteks. Ja muidugi ei kuula iga artisti laulu ja süvene nende lüürikasse, vaid esitan laule, mis on mulle lihtsalt kõrva, silma jäänud.

* edaspidi üritaksin kirjutada modernistlikumas stiilis, kuid kui see mul hästi välja ei tule või jääb tibake tagasihoidlikuks, siis loodan, et see ei kõiguta teid *

30 seconds to mars - A Beautiful Lie

Nagu laulu pealkiri ütleb, siis tegemist on ilusa valega. Ilus vale, vale mis on ilusti kokku seatud, vale, mis on hästi välja mängitud või vale, mis polegi vale. Vale, mida inimene võtab tõena. Ilus tõde võib olla isegi ilus valetajale. Väikene sõnakõlks üle huulte ja sealt ta õhku ja mõtetesse pääsebki. Imeline.

Teha valgele paberile üks sinine täpp. Kas see oleks ilus? Ei. Teha sinine täpp sinisele paberile. Kõik on sinine. Ei ole ilus ega kole. Pole midagi, lihtsalt sinine. Silmale ilus. Täpp tehti, aga kas sellest ka aru saab? Sinine täpp sinisel paberil. Nagu vihmatilk ookeanis. Sellest saab aru ainult väga eriline inimene. Võib-olla ainult Jumal, või Kurat (Jumalat ei saa olla ilma Kuradita). Tegemist on ilusa valega. Mitte midagi ei juhtunud. Ainult täpi tegija teab, tunneb, mida see täpp tähendab. Võib-olla on see näide liiga naiivne, aga mis sellest. Kasutage oma kujutlusvõimet oma elude peal.

Kuidas saab olla vale, mitte vale? Ainult siis, kui see on tõde. Ma ütlen, et ma valetan. Tore. Nüüd, aga mõtleme edasi. Kui ma ütlen, et ma valetan, siis see tähendab, et ma peaksin valetama. Kui ma valetan, siis tähendab, et tegelikult ma ei valeta. Ma räägin tõtt. Kuidas saab olla nii, et ma valetan ja korraga räägin tõtt. See on samuti ilus vale - tõde ning vale.

Valetada pole ilus. Isegi luisata mitte. Hädavaled on tõesti ainult hädistele. Aga kas on mõtet olla kogu aeg aus? Ilma valetamiseta ei saa keegi. Isegi mina mitte. Jah, just. Sulle ei meeldi midagi. Sulle ei meeldi keegi inimene. Sulle ei meeldi temaga rääkida, koos olla või vahest isegi teda näha. Kahjuks, aga peate teie just koos minema ja midagi tegema. Koos. Mingi mõttetu tegelasega. Ei iial! Jääd äkki "haigeks" vms. Mis teha. Elu on juba selline. On väheseid, kes otse välja ütlevad, mida nad mõtlevad. Need inimesed, aga pole head inimesed. Miks? Eks ma kunagi räägi.

Kokkuvõttes siis... ärge valetage. Nii pole ilus. :)

30 seconds to mars - r-evolve
Refrään: "The revolution is coming. A revolution has began."

Taking Back Sunday - Number Five With A Bulletin
"We gonna die like this, you know ... "

See on midagi süngemat. Midagi sellist, mida me ette ei kujuta, aga arvatavasti tunnetame. See on paratamatus. Tuleb miski suur, kummaline, on inimesele loomuvastane. Seda ei saa ära hoida. See on ettemääratud. Igal asjal, sündmusel on algus ning lõpp. Iga revolutsioon ei tule hetkega, vaid sellel on omad kindlad alged. Me elame revolutsiooni sees. Me olemegi revolutsioon. Sellel pole lõppu. Nagu pole lõppu minevikul ning tulevikul, ei ole lõppu saatusel. Aeg on asi, mida ei saa katsuda, mida ei saa silmaga näha. Aeg on inimmõistusele vastu. Aeg on objektiivne, muutumatu. Ta liigub kellaseierite näol, evolutsiooni ning muutustue näol. Revolutsioon on ainult väikene seik ajaloos, mis kuulub ühe aja peatüki alla.
Inimene vananeb. See on loodusseadus. Mitte midagi looduses ei jää endiseks. Kõik muutub olelusvõitluse ning inimmõjutuste tõttu. Iga revolutsiooni järel tuleb uus. Iga revolutsioon viib aga meid lõpule üha lähemale. Jah. Lõpp. Igal asjal, millel on algus, on ka lõpp. Inimene seda ei taju. Tema naudib seda, mis tal on. Inimene on saanud materjalistiks. Võiks arvata, et loomad, ahvid on inimestest targemad. Nad elavad ainult oma laste ning ellujäämise nimel. Nad söövad, toidavad. Nad ei loo, nad ei hävita, nad ei nõua rohkemat, kui seda, mis neil juba olemas on. Nad ei mõtle üle.

Inimene.. oh, inimene, va loll loom. Rohelised on toredad tegelased, kelle vastu seisab terve maailm. Inimene teab, mis on halb, aga sellest hoolimata otsustab jätkata. Vihale ajab selline asi. Silme ees on kuldsõrmus, mille omanikuks tahavad saada kõik. Selle saamiseks ületatakse inimvõimeid. Kes on aga sõrmust käes hoidnud, see aga rüvetab veelgi rohkem. Mis on sõrmuseks? Raha. Kuulsus. Mugavus. Auto. Kuldkell. Ebatervislikud eluviisid. Enese heaolu.
Materialism on pimestanud inimest. Mõeldakse ainult enda peale. Inimene arvab, et tema ongi ainult see, kes siia maailma loodud ja kõik, mis maailmas kuulub talle. Vale! Maailm kuulub maailmale, loodus kuulub loodusele ja inimene, va rämps, kuulub ainult inimesele. Raiudes maha puu, kasvata sellele asemik. Loodus ja inimene on üks, aga ei ole ka. Inimene ei mõista seda.
Ju ta on liiga targaks saanud...
Aga see on ette nähtud. See lollus ma mõtlen. Ilma selleta ei taipaks me, mis on väärtuslik. Kahjuks ei taipa paljud seda siiamaani. Eks nad elagu oma elusid ja rikkugu teisi. Eks neile on oma saatus.


Eks need ole minu mõtted. Tibake liialt rutakalt letti laotud, aga see-eest mõtlema panevad. Tulevikus võtan asju natukene spetsiifilistemana ning natukene rohkem mitmekülgsematena nagu nad praegu on. Liiga palju ühte väiksesse blogiteemasse. Ja muideks. Laule on veel. Kuulake ja nähke. Mina näen, kuulen ja mõtlen.

Ärge kartke kommenteerida. Igas mõttes on killuke tõtt.