Loomingust

Astun tuppa. Istun tooli peale, mis asub laua taga. Haaran paberi ja pliiatsi. Parema käega tõmban joone, milles moodustub täht. Tähest tuleb sõna. Sõnad moodustavad lause. Lause lõppu panen punkti. Panen pliiatsi käest ning loen lauset. Igal tähel on oma hääldus. Iga täht omab ainukordset kuju. Iga tähte kasutatakse kindlates järjestustes. Sõna on moodustunud tähtedest. Igal sõnal on oma tähendus. Igal sõnal on oma tüüp. Iga sõna tekitab erinevaid tundeid, visioone. Igal sõnal on kindel koht lauses. Lause on sõnade moodustis. Lausel on algus ja lõpp. Lausel on oma mõte, tähendus, mis on saadud sõnade tähendustest. Iga erineva tähendusega sõna annab üheti mõistetava lause. Lauses on info, teadmised. Üks lause võib öelda kõik, kuid samas võib tähendada mitte midagi.

Tegemist on loominguga. Inimene on loomeinimene ning ta suudab õpitut kasutada uutel eesmärkidel. Üks inimene loob, teine tutvub teiste loominguga. Teine üritab samuti midagi luu, aga tulemus on hoopis midagi muud. Looming saab olla ainukordnwe. Ei saa olla kahte "Mona Lisat" või kahte Beethoveni III sümfooniat.
Loominguks on vaja ainult paberit, pliiatsit ja inimest.
Olgem loovamad!