Head Valentinat ning Valentini!

Ehk teisisõnu:"Head sõbrapäeva!"

Päev, kus vaatad enda ümber ning otsid neid, kes peaksid olema su sõbrad. Tegemist on päevaga, kus paljud soovivad, et neil oleks palju sõpru ning sellega teiste ees eputada. Tegemist aga pole enam tõelise sõprusega. Pigem võiks selle päeva ümber nimetada hoolivuse või siis teineteise leidmise päevaks. Tehakse žeste ning ollakse tolerantsemad, kuid samas kõigi jaoks tähelepanu ei jätku ning mõni solvub.

Tõelist sõpra tunned hädas. Valentinipäev pole päev, kus peaks inimesi tabama suur katastroof, vaid päev, kus mõeldakse selle üle, et inimestel on olemas inimesed, kes muudavad elamise paremaks.

Kahjuks inimesed muutuvad. Kord oled sõber, kord jälle mitte. Asi pole ajutistes tülides või arusaamatustes, vaid asi on inimeste muutumises. Kahjuks pean mainima, et mul pole ühtegi tõelist sõpra. Sõpra selle tõelises tähenduses. Pigem ümbritsevad mind tuttavad, kelle nimeseid ning kelle häid, halbu omadusi ma tean.

Kas ma sain täna kaarti või hea käepigistuse? Ei. Kas ma saatsin kellelegi kaarti või tegin sõbraliku žesti? Ei. Kindlasti on asi minus, kuid kindlasti on asi ka teistes. Mina üritan jääda iseendaks ning säilitada oma originaalsust. Teised aga laveerivad ning muutuvad seoses inimestega, kes neid ümbritsevad. Kindlasti pole kõik ühe vitsaga löödud, kuid kahjuks selline käitumisviis muutub üha tüüpilisemaks.

Arvan, et rohkem on Valentinipäev tüdrukute/naiste päev või siis tõeliselt armunute päev. Ainult nemad julgevad ning suudavad tõelist sõprust ehtida südameste ja kaartikestega.

Eks näis, mis järgmine aasta juhtub.