Tagasiside: Õpetamisest vägivallaga või ilma.

Blogi teemal "Õpetamisest - vägivallaga ja ilma"
Link - Teeline

Lahendus seisnebki igas inimeses endas. Õpetajat saab mõjutada, kui väga-väga seda tahta. Peab olema enese- ning sihikindel. Muutusi endas näevad kõige rohkem teised. Muutes ennast, muudad ka õpetajat.

Õpetajaid on erinevaid. Õpetajatele loodetakse, kui on vaja teha eksameid. Õpetajaid kirutakse, kui on vaja kirjutada kontrolltöid. See kõik kuulubki õpetamise juurde - tegemist on süsteemiga, mille puhul peaks noore inimese teadmiste omandamine ning maailmapildi avardamine olema kõige efektiivsem. Kahjuks perfekset õppesüsteemi pole olemas. Kõik erinevused seisnevadki erinevates inimestes, nende õpetamisviisides ning arusaamades. Erinevate arusaamade põrkumisel tekib konflikt, mille iseloom sõltub erinevate inimeste temperamendist ning omadusest konflikte lahendada. Eestlastele on omane tagasihoidlikkus ning leppimine kõigega, mis neile ette kantakse. Sellist asja peab muutma.

Tegelikult on õpetaja ainult vahend, mis paneb õpilasi õppima. Õppida saab ka ilma õpetajata. Kui vahend on ebatäpne või ebamugav kasutada, siis vahetatakse see välja. Õpetajaid nii kerge välja vahetada pole. Jääb üle leppida olukorraga või muuta see endale meelepärasemaks. Kindlasti ei maksa õpetaja ebameeldivusi talle nina alla hõõruda, sest see tekitab veelgi rohkem tuska. Pigem tuleb alustada sõbralikest vihjetest millegi ülla suunas. Õpetajad tahavad, et noored saaksid targaks või omandaksid vastavad teadmised. Tavaliselt nõutakse seda, mida nad ise oskavad ja suudavad ära teha. See kahjuks pole võimalik, sest ühe aine õpetaja oskab üht ainet, aga õpilane peab oskama neid palju rohkem. Siinpuhul tuleb teha kompromisse - õppida ainult kõige tähtsamat ning edasis elus õppida ainet üksikasjalikult. Kool ning õpetajad sellele ei mõtle, nemad üritavad nõukogudeajalikul viisil õpetada kõike, mis on kirjas õppekavas. Samuti on ka õpetajad nõukogudeajalikud, kelle peamiseks sooviks on see, et laps suudaks ette vuristada mitmeid lehekülgi ebavajalikku teksti. Ainsaks lootuseks on noored õpetajad, kes äkki suudavad midagi muuta.

Mul on saksa keele õpetaja, kes on totaalne saksa keele ja Saksamaa friik. Saksa keel on peamine, inglise keel ei ole midagi. Igaks tunniks peab õppima sõnu, tegema ülesandeid ning viimasel ajal ka kirjandeid kirjutama. Kõigile jagab ta sama raskeid ülesandeid, kuid tunnis eelistab keeleklassi ning neid, kes teevad eksami. Tal on oma kindel arvamus kõigest, mis siin maailmas toimub. Enamasti on see palju erinev meie omast. Ta sõimab terve klassi läbi, kui keegi puudub või sõimab tervet klassi, kui keegi eksis ühes lauses ühe sõnaga. Sõimab meid laiskadeks ning inimesteks, kes kodus midagi ei tee. Vahel tekib tunne, et saksa keel ongi ainus aine koolis. Ma saan õpetajast aru, et ilma saksastumiseta ei omanda saksa keelt, kuid õpilaste terrosiseerimine ning sõimamine ei tee tundi paremaks. Vahel on üritatud midagi talle selgeks teha, et meil isegi võrreldes teistega tunde palju ja, et me ei jõua - tema vastuseks on aga see, et tema pidi küll omal ajal kõike jõudma.

Vahel tekib küsimus, et kas koolis õppimine peab olema kogemuste omandamine ning silmaringi laiendamine või puhas tuupimine? Tark inimene suudab mõlemat - tark inimene suudab igast kogemusest ja õppetunnist omandada teadmisi ning samas suudab ära õppida vajalikke reegleid, mille omandamine on keerulisem kui lihtne kogemus.
Õpetajatel on vist ükskõik, mida sa teed. Pea asi, et sa teed tööd vajalike hinnetele. Hinded - ma vilistaks nende peale, kui saaks!? Lihtsad numbrid, mis ei näita tegelikku tarkust. Ma võin omandada tekste ning teadmisi raamatutest, kuid tõeline tarkus seisneb kõige selle kasutamises. Samuti hinnatakse koolis asju, mida tulevikus sul kunagi vaja enam ei lähe. Tegemist on hindega, mis jääbki ju ainult numbriks, mis näitab su hetketeadmisi.

Kõik see hindamine ning õpetamine on igal õpetajal erinev. Tähtis on nendega leppimine ning kohastumine. Elus edasijõudmiseks on vaja igasuguseid asju läbi teha. Mitte midagi ei tule kergelt, kuid samas saab neid asju endale kergemaks teha. Igast veast õppimine on kasulik omadus.

Inimene, kes tahab õppida, õpib igal juhul - ilma või koos "jobu" õpetajaga. Vägivald tulenebki õpetaja liigsest tahtmisest või õpilase laiskusest.

Ok, see teema on natukene liiga üldine. Sellest võib kirjutada lehekülgi. Teemat võiks natukene kitsendada ning see esitada alateemadena. Vägivaldne õpetamine juba omandab endas 2 erinevat osapoolt, seda siis õpilase ja õpetaja vaatenurgast. Sama on ka õpetamine vägivallata. Ja üldse on õpetamine, õppimine ja selle eetika väga keeruline teema. Nagu ma ütlesin, sellest võikski kirjutama jääda.