Pettumine

Pettumine on üks väga ebameeldiv tunne. Pettumus on üks ebameeldiv emotsioon.

Viimasel ajal olen pidanud päris tihti pettuma, eriti inimestes enda ümber. Liiga palju negatiivset. Kõik teevad nii, nagu nad ise tahavad ning on nii, nagu nad ise olla tahavad. Mulle aga ei meeldi, et kõik keerleb ainult teiste ümber. Võib-olla minu pettumus teiste suhtes on hoopis pettumus minus endas. Suutmatus midagi ära teha, suutmatus olla rõõmus ning vaimukas ning näha kõiges positiivset. Öeldakse midagi halba või tehakse midagi ebaeetilist, mina aga midagi ei tee, vahin, ootan, mõtlen.

Frustreerivaks muutub see igapäevane rütm, kus kõik kordub. Korduvad inimesed, sõnad, laused, tunded ning isegi see, et ma mõtlen, et see kõik kordub. Sel aastal üritan midagi teistsugust teha, aga vahel tundub, et ükskõik kui palju ma august välja ronin, ma kukun sinna ikka sisse tagasi.

Äkki on tegemist stressiga. Lund ei ole, päeva muutuvad lühemaks, aga ikka on pime. Inimesed on lihtsalt nii lollid mu ümber ning mugavuse tõttu ei kavatsegi ennast parandada. Samuti on eksamid tulekul, kuid endal sellist tunnet küll pole. Pigem tunnen, et midagi saab läbi ning aasta pärast olen ma kuskil mujal, aga et peaksin rohkem õppima ja keskenduma eksamiteks - sellist asja pole.

Tavaliselt on mul päeva alguses või siis enne magama minekut mitmeid plaane. Järgmisel hetkel need ununevad ning taaskord teen midagi ebaolulist, raiskan aega. Olulise mittetegemine on aga taaskord näide mu suutmatusest teha seda, mida peaksin tegema. Muidugi tegelen ma 3 korda rohkemaga kui mõni mu eakaaslane. Ma lihtsalt olen mitmekülgne ning indu täis, kuid vahest jääb aega puudu või lihtsalt ei suuda kõike teha. Mõningail hetkil ei tahagi midagi teha, sest puhkus on ka oluline.

Et näha positiivset, tuleb teha positiivset. Päevaplaani ja elurütmi muutmiseks peaksin kõndima teisi teid või käima teistes poodides. Isegi muudaksin oma päevaplaani, kuid see vist teeks asju veelgi keerulisemaks. Räägiksin rohkem inimestega, kellega on huvitav rääkida. Muudaksin kindlat arvamust endast, väljakujununenud arusaama minu olemusest - peaksin sisestama, et ma olen midagi enamat kui ma siiamaani olen olnud. Aga kes seda märkaks? Eks ma ise vist. See ju kõige tähtsam.

Teen seda, mida tahan teha ning olen see, kes ma tahan olla. Mitte muu pole tähtsam kui mina, minu arusaam maailmast.

Me kõik vajame entusiasmi.