Milleks kõik see?

Elu õpetab ja parandab vead. Kunagi ei saa olla valmis millekski liiga hästi. Eks see inimese üks vigadest olegi: inimene eksib, inimene ei saa olla kunagi oma tegemistes stabiilselt hea. Elu ning inimest iseloomustavad tõusud ja mõõnad.
Sellest hoolimata tuleb elada edasi ja vaadata tulevikku, pürgima õilsamate tegude ja mõtete poole (isegi läbi sita!).
Õnn ja ebaõnn käivad käsikäes. Kunagi ei saa olla liiga palju õnne või liiga palju ebaõnne. Sinu õnn on teise õnnetus. Igale õnnele järgneb ebaõnn ning ebaõnnele õnn. Iga õnnetuse puhul palutakse Jumalat, et kõik läheks hästi. Õnne saabudes unustatakse Jumal ning elatakse kuni järgmise õnnetuseni.
Elades 12 aastat oma õnnesepana, tuleb hetk, kus lihtsalt sinust endast jääb väheks. Elu hakkab oma piitsaga peksma inimestel persest mõistust pähe. See, kes aga on liiga loll, ei saa elu piinadest arugi, vaid võtab need omaks. Lollile kukub sülle kõik see, mida ta väärt pole. Tark aga pingutab selleks, et tunda ebaõnne ning sellega ka rohkem pingutada. Pingutada selleks, et veel rohkem pingutada. "Kas nii saame me õilsaks?" küsiks Vanakurat.
Inimese peas on kõik selge kui kristallklaas, aga tegudes see nii hästi ei avaldu. Naudi elu, naudi iga hetke, võta elult kõike, mida võtta annab. See ununeb peagi ning elatakse oma kompleksside najal. Vajaksime superpsühholoogi, kes suudaks meid panna tegema õigeid tegusid?
Elu on paganama keeruline ning sellest võib kirjutama jäädagi. Endale meeldib mõelda, aga blogida eriti mitte. Tunnen, et aega on liiga väha, aga samas pole ma mitte midagi teinud.

Mina.

Mind on kaks.
Üks, mu peas, teine, mu peeglis.
Vaatan peeglisse, ma olen endale võõras. Keegi teine vaatab mu sisemusse, mina olen talle võõras.
Maailmas on üle 12 miljardi väikse mina.
Ajad muutuvad, muutuvad mu kaks mina, muutuvad ka teised minad.
Muutuvad mõtted, kuid mitte maailm.
Maailm muutub siis, kui elatakse üle oma eluea.

Blogi updaté

Pole ammu juba põhjalikult bloginud. Miks? Eks ikka süüdi ole jälle see aeg, ehk siis ajanappus. Käed ja jalad on tööd täis, siiski rohkem pea, sest peast saab kõik alguse, aga keegi ei ütle ju, et pea on tööd täis. Kool on peaaegu et lõppenud. Tulekul on veel kõikepäästvad eksamid. Kõikepäästvad selles mõttes, et 12 aastat kooliteed on selja taga ning enam pole vaja hommikul kell 7 üles tulla ja koolimajas passida. Muidugi meeldib mulle tarkusi omandada, aga lisaks tarkuste omandamisele tuleb ju tegeleda teistegi probleemidega. Igatahes peale 12 aastat on ees vaba tee. Muidugi tahan ma edasi õppida, selles pole mingit küsimust, aga enam pole see õppimine nii sunduslik, pigem õpin omast tahtest ning omandan teadmisi, mis mind elus peaksid edukalt edasi viima.

Tegelikult on blogimise tähendus minu jaoks muutunud. Muutunud selles mõttes, et alguses soov avaldada asjalikku informatsiooni ning enda teoreeme, arusaamu erinevatest maailmaasjadest. Nüüdseks toksin ma tavalist iba selleks, et toksida tavalist iba. Muidugi tahan ma iga kord millegi uuega lagedale tulla, aga kipun ikka rääkima asjust, mis tegelikult kedagi ei koti. Kotib ainult põnevus ning absurdsus, kotitavad on need, kes tunnevad ennast rohkem puudutatud. Tegelikult tahan ma näidata asju enda vaatenurgast, kuid samas tahaks ka avaldada asju, mis peaks huvi pakkuma igaühele.

Ahjaa. Homme tuleb meie kooli Ansip. Hehee.. peaminister missugune. Ei oska midagi oodata ega mõelda. Peaks temalt midagi asjalikku küsima, aga ma arvan, et ma ei viitsi. Võib-olla on väikene kartus seesuguse tuntud isiku ees, aga ... Ansip pole mulle kunagi eriti meeldinud, tegelikult pole suutnud ükski poliitik positiivset muljet jätta. Eks see ole tegelikult ühe halli päeva erksamaks muutmine, muud ta lihtsalt ei saa olla.

Viimane raamat, mida lugesin, oli "Wikmani poisid". Sai ka vaadatud telelavastust, 12 osa. Päris mõnusa elamuse sai. Isegi mõningates kohtades meenutas tänapäeva elu, aga samas oli märgata ka erinevus esimese ja nüüdse teise vabariigi vahel. Soovitan lugeda ja filmi vaadata. Asi on ajaloos, mitte lihtsalt lugemise elamuses.

Tänane laulusoovitus: Fall Out Boy - thx fr th mmrs

Suurim hirm.

Kõige enam kardan ma pettuda teistes inimestes...

Khm. Mõtteid..

Inimene ei tohi luua kunagi sama tarka robotit või süsteemi, kui on inimene ise, sest siis oleks inimühiskonnal lõpp.

Liiga palju emotsioone blokeerib selge mõtlemise.

Muusika

Väikesi mälestusi headest lugudest.

KORN - HERE TO STAY


QUEEN OF THE STONE AGE - GO WOTH THE FLOW

Ei saa elada ilma haiguseta

Viimati olin haige umbes 1 aasta tagasi. Mäletan, et tegemist oli aprillikuu ühe nädalaga. Peale seda perioodi ma enam haigeks ei jäänud, ma ei tahtnud jääda. Tegelesin spordiga ning sõin korralikult. Sügisel tundus, et jään haigeks, aga läks õnneks. Jõulud ning aastavahetus möödusid samuti ilma mingisuguse haigusnähuta. Aga nüüd...

Jälle olen haige. Milleks seda veel vaja oli? Tegelen jooksmise ja jõusaaliga, aga ikka tuli ta mulle kallale. Tuli kallale selja tagant ning hoiatamata. Päeva pealt läks kurk valusaks ning olemine viletsaks. Kuidas saab nii olla?

Nagu ütles mu füüsikaõpetaja:"Inimene on terve, kui elatakse õigesti, haigus tuleb siis, kui inimene elab valesti." Eks ma siis olen midagi sellist teinud, et mu immuunsussüsteem ei funkstioneeri enam korralikult. Kindlasti on inimese tervis seotud ka ilmastikuga. Samas enesetunne on hea ning jõudu peaks ka olema. Mis siis, et pea käib ringi, halb on olla ning kurk valutab "mõnusalt", aga jõusaali tahaks ikka minna.

Käin ära veel arsti juures, kuid mulle visiidid haiglasse üldse ei meeldi. Esiteks pead sa järjekorras ( kui pole aega kokku lepitud ) ootama oma pool tundi, samal ajal köhivad teised sulle näkku. Teiseks võid sa rahumeeli arsti käest sõimata saada, et kuidas sa haigeks jäid ning tahad ainult koolist puududa. Kolmandaks on halb enesetunne, mis kaasneb siis, kui haiglasse lähed. Sa saad aru, et sinna lähevad ainult haiged, aga ma ei ole ju haige, mul on väike gripp.

Loodan, et haigus möödub ruttu. Vaja on ära vastata mitmeid töid ning mis kõige tähtsam, eksamid on tulekul.
*trimpab tassi teed*

Et hoiduda haigustest, soovitan korralikult magada, süüa. Kindlasti värskes õhus liikuda ning kui tahtmist, siis isegi korralikult sportida. Olesklemine teleka ees või hilisöödeni kestvad peod ei ole kellegi tervisele kasulikud.

Tervist!