Disturbia

"Disturbia" on film poisist, kes oli äsja kaotanud autoõnnetuses oma isa. Rängalt mõjunud intsident mõjus veelgi valusamalt, kui hispaania õpetaja poisi isa pilkas. Järgnes rusikahoop õpetajale näkku, mille tulemusena tuli asuda karistust kandma koduaresti näol. Tegemist polnud lihtsalt tavalise arestiga, vaid peatgelase jala külge aheldatud seadeldis, mis takistas tal kodust lahkumas. Igavusest hakkas ta jälgima oma naabreid ning ümbruskonda. Esimese asjana märkas ta uut naabrite perekonda eesotsas meeliköitva tütarlapsega. Teisteks naabriteks olid 3 poisiklutti, kellele meeldis vaadata täiskasvanuile mõeldud kanaleid, üks abielupaar, kus naisel oli armuke, ning vanahärra, kes arvati olevat massimõrvar.

Põhiidee seisneski vanahärras, kelle külalised ning olemine oli kahtlustäratav. Teiseks ideeks oli suhe peategelase suhe uue naabritüdrukuga. Tüdruku ning poisi sõbrunemisele järgnes ühine "naabrivalve", mis oli ka hirmuäratavalt edukas. Nimelt avastatigi, et mees vastasmajast on sarimõrtsukas Texasest, kellele meeldib tappa noori naisi. Jälgimise käigus avastaski mõrvar, et teda jägitakse ning sündmused muutusid eriti pingsaks. Kahel korral oli poiss oma turvaala ületanud ning selle tulemusena ka naabrimehe privaatsust rikkunud. Tagatipuks üritas peategelase ema heanaaberlikke suhteid säilitada, kuid see tõigi filmis pöördepunkti, kus mõrvar ei suutnud oma tapmishimu taltsutada ning sündmused kulgesid omasoodu. Lõpp oli positiivne ning poiss pääses oma karistusest.

Kommentaarid:
Mitte kuigi hirmus film, pigem noortefilm segatud tüüpilise "elaskordüksmõrvar" filmiga. Idee poolest oli film huvitav. Suhted poisi ning tüdruku vahel kujunesid aga liiga ilmselgeteks, sest kindlasti pole päriselus kõik nii selge ja lihtne. Eriefektidega pole palju vaeva nähtud, rohkem ongi panustatud filmiideele. Mõnusa õhtu veetmiseks ning koos sõpradega vaatamiseks on film hea, kuid elamuse saamiseks jääb väheks.

Bourne'i Ultimaatum

Bourne'i Ultimaatum, järg filmile The Bourne'i Idenditeet, on action-film, mis suudab eristuda teistest samalaadsetest filmidest oma kaasahaarava tempo, erilise süžee ning heade näitlejatega. Filmi peategelane Jason Bourne, Matt Damon, avastab oma tõelise identiteedi. Nimelt oli tema puhul tegemist katseobjektiga, kes salajaste missioonide raames mõrvas USA-le kahjulikke isikuid. Väljatreenitud spioon suutis reisida riigist riiki ning kõneleda erinevaid keeli ilma, et keegi oleks teda tabanud. Filmi algus oli juba murranguline, kui vene miilitsa eest hakkas talle meenuma tema minevik. Filmi kulminatsioon seisneski Jason Bourne tegeliku mina avastamises. Jason Bourne sai teada, et ta oli vabatahtlikuna astunud riiklikusse katsesse, mis oleks võinud talle surmaga lõppeda. Nii juhtus teiste temasugustega.

Filmis aset leidnud efektid, asukohad, kaklus-stseenid ning näitlemine olid tasemel. Filmi lõpp oli ettearvamatu, kuid sellisele filmile igati sobilik.

Foo Fighters - Echoes, Silence, Patience & Grace

1. The Pretender

2. Let It Die
3. Erase/Replace
4. Long Road To Ruin
5. Come Alive
6. Stranger Things Have Happened
7. Cheer Up, Boys (Your Make Up Is Running)
8. Summer s End
9. Ballad Of The Beaconsfield Miners
10. Statues
11. But, Honestly
12. Home

Albumi algus on võimas. Juba esimene laul, "The Pretender", suudab särada oma paueriga. Eriti on pühendatud rahuliku ning erksama muusikaesitamise kokkusulandamisele. Laulud on kaasahaaravad ning mõningal määral meenutavad klassikalist 80-ndate, 90-ndate rock'n'rolli. Mõningate laulude rahulikumad osad kipuvad meenutama Coldplay'd. Lauludes on kuulda puhast kitarri, trummi ning laulmistehnikat. Kahjuks pole kursis Foo Fightersi eelneva loominguga, kuid sellel albumil jäi kõrva päirs omapärane lüürika. Negatiivsena peaks mainima laulude tempo ära vajuminet albumi lõpu poole. Ainsaks äratuseks on eelviimane laul, "But, Honestly", kuid sellelegi järgneb tüüpiline lõpulaul. Samuti on album natukene U2-lik ning teenageritele meeldiv screamrock on peaaegu, et kadunud.
Kindlasti saab väita, et tegemist on ühe selle aasta tasemel rockialbumiga, mis võiks olla iga rockisõbra albumiriiulil.

Mindless Self Indulgence - Straight to Video

1. Infastructure
2. Front Line Assembly
3. KMFDM
4. Funker Vogt
5. Combichrist
6. Assemblage 23
7. Velvet Acid Christ
8. Birthday Massacre, The
9. Noise Unit
10. KHZ Listen
11. Front 242
12. Nonplus
13. Haujobb
14. Bro Peezy AKA Greg Poole
15. P.A.L.
16. SV2 Acapella
17. SV2 Instrumental

Tüüpiline Mindless Self Indulgence album. Täis tehnilisi muusikaelemente, alternatiivsust ning energilisust. Kuid seekord pole tegemist ainulaadse albumi, vaid nende remixi kogumikuga. Album "Straight to Video" kätkeb endas Mindless Self Indulgence lugusid, mis on saanud uue vormi teiste muusikute poolt.
Esimese kahe loo ajal meenub kohe Projekt Revolution. Albumilt võib leida igati sobivad lood automängudele ning üldse autos kuulamiseks. Igat lugu iseloomustab tabav rütm ning lihtne elektrooniline viis. Loo teeb veelgi lihtsamaks ning tabavamaks vähene lüürika ning korduv refrään.
Ebameeldivaks teeb laulude kordumine, sest ainsateks erinevusteks on muusikaelementid, tempo ning temaatika.

Sellelt albumil meeldis kõige rohkem remixituna The Birthday Massacre, kus lisaks heale tehnilisele muusikale oli tunda ka emotsionaalsemat lähenemist. Varasemate albumite võrreldes ongi lauludes rohkem särtsu ning tabavust. Isegi jääb tunne, et hea muusika ületab mitmekordselt lüürika mõttetust.

Nagu varem sai öeldud, siis album on mõnus adrenaliiniallikas, kuid neile, kellele laulude osaline kordumine ei meeldi, see album eriti ei istu. Samuti ei pruugi mõnele meeldida Mindless Self Indulgence'i omapärane stiil. Kindlasti ei saa panna kõiki elamusi ning omi mõtteid sõnadesse ning edastada üks-üheselt bändi headust. Oma järelduste tegemiseks peab iga inimene iseseisvalt albumi ning bändiga tutvuma.

Lostprophets - Start Something

1. We Still Kill the Old Way
2. To Hell We Ride
3. Last Train Home
4. Wake Up (Make a Move)
5. Burn, Burn
6. I Don't Know
7. Hello Again
8. Goodbye Tonight
9. Start Something
10. A Million Miles
11. Last Summer
12. We Are Godzilla You Are Japan
13. Sway

Lostprophetsi 2004. aasta album "Start Something" kätkeb endas punkrockilikku ning emomuusikale omast muusikat. Album on lõõgastavalt vaba ülesehitusega, mida ilustavad muusikalised eriefektid. Albumil on tunda ka natukene karmimat laulmistehnikat, mis teeb albumi veelgi mitmekülgsemaks, eriti iseloomustab seda "Burn Burn". Järgnevalt on ära toodud lauluiseloomustused, kuid seda suvalises järjekorras, sest imelikul kombel sai winampi laulud suffeldatuna.
"We Still Kill The Old Way" on esimene laul albumilt, kuid mis tähistaks albumi lõppu. Laulu algus meenutab "The Kill Bill"-i ja sama teeb ka laulu pealkiri. Rütmikas ning kaasakiskuv, kuid iga järgneva laulusõnaga jääb tunne, nagu öeldaks kohe "Good Bye".

"Goodbye Tonight" on täielikult lostprophetlik laul, mis just teebki ta teistest bändidest paremaks.
"Hello Again" on teistest lauludest hoopis teistsugusema lähenemisega, kuid üldjoontes suudab Lostprophets siiski säilitada oma eripära.
"I Don't Know" on ühe tüüpilisema ideega laule, mida leiab pea iga bändi albumilt - laul, mis on seal niisama kuulamiseks ning arvatavasti hitiks mittesaamiseks. Laulul puudus tabav viis ning samas pandi vahele scratchilisi effekte, mis rockibändidele eriti ei sobi.

"Last Summer" on üks Lostprophetsi hitte ning tunnusluguseid, mis ei ole otseselt seotud selle albumi, vaid just Lostprophetsiga. Seesuguseid lookesi peaks olema igal edukal artistil ning bändil, kes tahaksid muusikamaailma oma jälje jätta. Kahjuks pean siinkohal nentima, et Lostprophetsil on sellest loost paremaidki hitte.
Järgnev laul, millel on eelneva lauluga sama juhtmõte, on kindlasti selle albumi üks pärlitest. Vaba ning võimas laul, mille taustaks on rütmikas ning kaasahaarav muusika.

"Make A Move" oma refrääni "Wake up, wake up ..." on üks energilisemaid laule sellelt albumilt. Laulu tipphetke võiks lugeda Lostpropheti üheks karmimaks Lostprophetsi selle albumi või üldse kogu muusikaliste väljaannete seast.

Võrreldes "Make A Move"-ga on "Start Something" natukene lihtsakoelisem ning tuimem. Laulu ülesehitus on stabiilsem ning karjumise asemel on rõhku pandud muusikale - kiiretele trummidele ning kitarri võimekusele. Samuti ilmestab laulu tema kõrghetkel klaverielemendid.

"Sway ..." on tehnilisem, rahulikuma tempoga ning samas ka pikim, üle 10 minuti pikk laul albumilt. Tegemist on ühe mu lemmikuga. "Sway..." puhul võib tegemist olla ka erilauluga, sest laulu lõppu ilmestab teisest stiilist muusika.

"To Hell We Ride" ei sära ühegi eripäraga, kuid kindlasti on tegemist ühe Lostprophetsile iseloomulikuma lauluga.

"We Are Godzilla, You Are Japan" laulu põhimõttest ma aru ei saanud, kuid efekt keskosas autoalarmide näol oli päris huvitav.
Ainsaks negatiivseks asjaks peaks mainima albumi laialivalgumist liigsete erieffektide ning miksimise tõttu. Järgnev album neilt on küll kindlakoelisem, aga samas ka pehmem.

Hindeks paneksin "hea", sest arvatavasti tüdineks enamus sellest albumist paari kuulamise korral ära. Hea on kuulata albumi parimaid laule, mis ka Lostpropheti teistele tuntavaks teeb.

Dead Silence

I didn't know what to expect of this movie but I think it's above the average nu-age horror movie. Started watching it and I got into the catchy sound or theme song of the movie, it's great.

The idea of the all movie was almost brilliant. It's hard to make up the good storyline on these days. I liked almost everything in this movie but something was missing, I haven't figured it out yet but I try to do that. But I can guess that the actors should have been more beautiful or there should have been more blood, too much fake visual effects and the movie started to repeat itself.
At the end I think the movie had lot to offer but the true horror movie fans wanted to get more. Dead Silence isn't the Saw, Saw has more reality but Dead Silence is more like science fiction.

SPIDERMAN III

Yesterday I went to the cinemas to check out the new Spidey. It's a rare occasion but so I enjoyed it even more.

The movie had nice special effects and of course the Spiderman had nice opponents too but noone didn't turn into absolutely evil. Someone had told me that the 3-opponent-thing is too much for him but I can honestly say that it was even better than the previous episodes ( spiderman 1 and 2, laying on my bookcase). I enjoyed the scenes in the middle of the city where the cars flu away and the people were scared. I think that the highbuilding scenes are the cup of tea of the Spiderman movies because I bet that without seeing flying Spiderman you don't want to see this movie.

Peter [good] - same old nerd :) He had too much goodness in it and so MJ didn't tell him all the things she had should to tell. Of course the good Peter was funnier than the bad one. He had nice motorcycle and the helmet at the beginning of the movie.
Peter [bad] - I like the imago of the bad Spidey. He did everything freely and the outlook was better.
MJ - this episode was "black" episode because everything went wrong for her
Harry - it's nice that he didn't have to be evil all the movie and of course the moment when he came to help Spiderman were one of the greatest. It showed that everyone acn be good and bad.

Venom - I think the guy who was good-natured at the beinning of the movie but after he started to think on himself and so he got selfish. Before seeing this film I thought that he is the friend of spiderman but I was wrong. I think he was the only caharacter who didn't wanted to quit the badness.
Sandman - quite faimilar character, don't know where I've seen this guy before. Despite the fact that he was evil some time, he managed to get over it.

It's hard to describe everything, you have to see it yourself.
Rating: 5/5

HOSTEL II

Ok, I watch yesterday the 2nd episode of Hostel.
I think it's the one of the roughest movie by Quentin Tarantino. There was a guy from episode 1 and so I thought he we'll make some move in this episode also but I was wrong. Second episode brought in cutyourfuckingheadoff element what I think is quite inhuman.

I like the 2 ladies in starring but the 3rd one with rabbit's tooth was weird one. So I think the Tarantino wanted on purpose to make her bleed in bloodshower scene. I loved most of all the ideas of the movie and the situations but blood spraying scenes were quite nerve-wracking.
Few months ago there was a movie " The Hills Have Eyes 2 " where only above 16 could see that movie - comparing it with Hostel 2, Hostel 2 should have even higher agelimit, especially whene there are blood, titties and dicks.

The end was unexcpeted. I think there will be the 3rd also.

Rating: 5/5

Hey!

Sai ka tehtud konto BlogSpott'i.
Erilist vajadust sellel polnud, kuid mõtlesin, et mis seal ikka. Rohkem avaldan arvamusi ning ülevaateid oma lehel, kuid siin üritan niisama mingeid mõtteid kirja panna.
Hetkel valin kujundust ning mõtlen, kuidas mu BlogSpot ka mu personaalse veebiga kokku sobiks.
Tulevikus avaldaksingi siin just omapoolseid arvamusi, filmi- ning albumiarvustusi ning muud ja seda eesti keeles.